Avamaal soojas kasvukohas - 'Zilga', 'Hasanski Sladki', 'Kuzminski Sini', 'Sukribe' ning perspektiivsortidena 'Jubilei Novgoroda', 'Rondo', 'Silva'.

Kütteta kasvuhoones - 'Aljoshenkin', 'Supaga', 'Krassavets' ning perspektiivsortidena 'Kosmonavt', 'Swenson Red'.

Kogu suve ja sügise kestnud arutelu käigus nimetati veel sorte 'Somerset Seedless', 'Adalmiina', 'Albo Varheaja', 'Summersweet', 'Solaris' avamaal ning 'Canadice' ja 'New York Muscat' kasvuhoones kasvatamiseks. Kollektsionäärid peaksid kindlasti neidki oma aedades katsetama, et paari aasta pärast sortimendi muutmisel tänavusest parem otsus teha.

NOVEMBRIKUU VIINAMARJAAIAS

• Enne püsivate külmade tulekut on soovitav lõpetada viinapuude sügislõikus ja talveks katmine. Talvekindlamatel sortidel piisab okste mahapainutamisest. Õrnematel sortidel katan oksad õhukese mullakihiga. Vaid paljaskülma korral tuleb oksi katvat mullapinda millegagi (puulehed, peenestatud turvas) soojustada. On hea teada, et isegi külmaõrnadel sortidel taluvad oksad -15 ºC, ja juured -5 ºC.

9-11.11.2009 toimus Kanadas Põhjamaise Viinamarjakasvatuse Konverents . Eestit esindas konverentsil Harri Poom.

07.11.2009 toimus Soomes Salo lähedal õppepäev „Viinamarjakasvatus Soomes“ . Kohal oli poolsada inimest, ka Raimo Saar ning Jaan Kivistik Eestist ja Edgars Zihmanis Lätist. Meid võõrustas Günther Brüninghaus, kelle Viurila mõisas on kasvatatud suurtel pindadel suhkru- ning söödamaisi. Mõisahoone ümbruses kasvab rohkesti suuri rododendroneid. Päev oli hästi korraldatud, ettekanded sisukad. Meid üllatas, et Soomes esineb sadade istikutega viinamägesid. Juha Karvonen esitles oma valget viinamarjaveini Aino, mida tal on õigus ametlikult müüa. Tutvustasime koos Raimoga ka viinamarjakasvatust Eestis.
Viurila mõisahoone
Mõisahärra Günther Brüninghaus oma töökabinetis
Lektorid Juha Karvonen, Günther Brüninghaus, Ari Markkula, Mariusz Swietalski, Edgars Zihmanis ja Jaan Kivistik.

02.11.2009 Jaak Eensalu jätkab veiniajakirja Vine rubriigis Jutud kirjutist „Viinamarjakasvatusest Eestis“. Samas on Tanel Eigi kirjutis „Veinimaa Eesti?“

OKTOOBRIKUU RÄPINAS

• Jahedas ja õhurikkas ruumis saab marju säilitada paljude nädalate vältel. Tähtis on paras õhuniiskus. Liiga kuivas hakkavad marjad kortsuma, liigniiskuses hallitama.

• Kuu alguses algasid lindude retked viinapuudele. Riputasin üles linnupeletuspalli, aga kindlam on taimed katta võrkudega. Herilased ja haigused pole tänavu kurja teinud. Suvesooja on kogunenud normi piires. Enamik sorte jõuab avamaal valmida.

• Jätkub võrsete valmimine, mida näitab koore pruunistumine (korgistumine) nende alumises osas.

• Tänavu istutatud viinapuid võiks öökülmaohu saabudes kergelt mullata, et kaitsta võrsete korgistumata alumisi osi. Need võivad külmuda juba paari miinuskraadi korral.

• Istikuid tasub hankida, kuid istutamine tuleks jätta kevadeks. Neid võib säilitada ületalve sügavalt mulda kaevatuna või keldris. Täpsemalt sellest ETV saates Aia elu - Viinamarjad 1.

30.10.2009 Räpina Aianduskoolis jätkus õppepäevade tsükkel "Kohalikud viinamarjad Eesti maaelu edendamisel". Toimus kolmas õppepäev teemal „Sügistööd viinamarjaaias“ . Maitsti viinamarjadest valmistatud hoidiseid ja siiani säilnud marju. Harri Poom käsitles lauaviinamarjade kasvatamist kasvuhoones, Jaan Kivistik viinapuude sügislõikust, Sirje Tooding viinapuude paljundamist. Valdur Truija poolt koostatud esitluse abil meenutati veinitalguid Annemäel . Felix Buschmann tutvustas seadmeid temperatuuri automaatseks mõõtmiseks istandikes.

11.10.2009 Lõppes viinapuude kasvuperiood
Tugev öökülm hävitas enamiku viinapuude lehestikust, kohati säilus see vaid maja seina ääres ja kasvuhoones. Korjasin viimased marjad, millele nüüdsest lehed enam kaitset ei paku.

10.10.2009 Jaak Eensalu korraldas oma Annemäe talus veinitegemise talgud. Osalejaid oli nii Eestist kui Lätist (Andris Dishlers ja Marta Igaune). Räpinast olid kohal Valdur Truija, Jaan Kivistik, Hendrik Timmusk ja koos meiega Ruth Huik Valgjärvelt. Uudise edastas ka ETV saade „Ringvaade“ 15. oktoobril.
Annemäe viinamägi Otepää vallas.
2006. aastal istutatud 'Rondolt' korjati esimene saak. Möödunud aastal jõudsid ette linnud ja rebased.
Paljud tulid uudistama Jaagu hangitud veiniseadmete tööd.
Tarvitseb vaid valada marjad masinasse ...
... kui juba voolabki purustatud marjamass käärimisnõusse ...
... ning teisest küljest eralduvad rootsud.
Talu naispere hoolitses talguliste lõunasöögi eest.

03.10.2009 Räpina viinamarjakursuse teine päev – ekskursioon viinamarjakasvatajate juurde

• Pruuli-Kaska talus on kandeealisi viinapuid 240 m2 suuruses kütteta kasvuhoones ja väikeses avamaaistandikus. Tänavu taimestati ca 440 m2 suurune uus kasvuhoone ja ca 0,28 ha avamaapinda (vahed 2 m x 2 m). Liia juures kordasime üle esimesel õppepäeval tundma õpitud soovitatud sordid.

• Annemäe talus annab saaki 900 m2 suurune nelja-aastane istandik . Soovijad said proovida marjakorjamist. 10 'Rondo' taimelt kogunes umbes 7 kg viinamarju. Jaak Eensalu istutab viinapuud vahedega 2 m x 1,5 m ja soovib saada igalt viinapuult aastas ühe pudeli veini, milleks kulub umbes kilogramm marju. Noori viinapuid on istutatud 0,12 hektarile.

25.09.2009 Räpinas algas kursus viinamarjahuvilistele.

• Esimesel päeval tutvuti kohalike viinamarjaveinidega ja meil kasvatamiseks soovitatud sortidega. Jaan Kivistik käsitles kasvukoha ja istikute valikut ning ületalve säilitamist. Oma kogemusi jagasid Jaak Eensalu, Liia Kaska ja Felix Buschmann ning Marta Igaune, Andris Dishlers ja Girts Mikelsons Lätist. Räpina hooldekodu istandikus harjutati viinamarjade korjamist. Pildil on osalejad päeva lõpul. Lepiti kokku järgmiseks kohtumiseks Sõmerpalus.

20.09.2009 Jaak Eensalu kirjutab veiniajakirjas Vine rubriigis Jutud „Viinamarjakasvatusest Eestis“

18-20.09.2009 Jaan Kivistik, Raimo Saar ja Liia Kaska külastasid viinamarjakasvatajaid Lätis ja Eestis

• Riias vaatasime viinamarjade näitust. Esinesid paljud marjakasvatajad ja veinivalmistajad. Gvido Dobelis tutvustas sorte. Maitsti marju ja veine. Girts Mikelsons registreeris istikusoove. Andris Dishlers vahetas kogemusi kaasmaalasega Kanadast.

• Evalds Pilka saatis meid teel Lätis. Edgars Zihmanis kasvatab viinamarju kasvuhoonetes (800 m2) Kronauces. Riigi soojemas piirkonnas Bauskas on Gatis Kuzhums rajanud suure sordikollektsiooni oma koduaias avamaal.

• Võrumaal Ruusmäe katseistandikus kasvab kokku 100 viinapuud sortidest 'Zilga', 'Hasanski Sladki', 'Jubilei Novgoroda', 'Rondo', 'Severnõi Ranni'. Marjad on peagi koristusküpsed.

• Läänemaal kasvatavad Rasima ja Raimu Aas Oru valla Haava talus üle 140 sordi viinapuid. Koos meiega käisid seal ka Aili Kivistik ja Helve Tuulemäe.

11-13.09.2009 Tartu lillemess

• Liia Kaska tutvustas Pruuli talus kasvavaid viinamarjasorte ning oma viinapuuseemikuid. Külastajad andsid hinnangud maitstud sortide kohta.

06.09.2009 Maaleht

• Harri Poom tutvustas Tallinna Botaanikaaias Eestis valmivaid viinamarjasorte.

03.09.2009 Maaleht

• Kadri Karp jutustab uues videos viinamarjade valmimisest Rõhu sordikatses.

01.09.2009

• Külastan Liia Kaska viinamarjatalu. Liia hinnangul võiks soovitada kasvatamiseks perspektiivsortidena avamaale 'Silva' ja 'Albo Varheaja'; kütteta kasvuhoonesse 'Kosmonavt', 'Jokke', 'Swenson Red' ja 'Swenson White'.

21.08.2009

• Soomes elav Mariusz Swietalski tutvus möödasõidul minu koduaia viinapuudega. Tundis huvi sortide 'Hasanski Sladki' ja 'Scandia' vastu.

06.08.2009

• Külastasime koos dendroloogia seltsi suvepäevalistega Jaak Eensalu viinamäge. Saak on hea, kuid marjad alles tillukesed. Jaak on tänavu oma istandikku laiendanud, istutatud taimed uute oludega kohanemas kiletorudes.

• Külastasime Pruuli-Kaska viinamarjatalu. Liia on tänavu taimestanud vastehitatud kasvuhoone ja rajanud avamaaistandiku kõrvalolevale mäeveerule. Senised kasvuhooned on nüüd ainult viinapuude päralt.

AUGUSTIKUU VIINAMARJAAIAS

• Varajaste sortide marjad Räpinas valmivad. 'Somerset Seedless' hakkas minu kasvuhoones värvuma juba juuli lõpus. Nüüd on valmima hakanud kasvuhoones veel 'Zilga', 'Madeleine Royal L', 'Adalmiina' ning avamaal 'Hasanski Sladki' ja 'Skandia'. 17. augustiks oli alanud marjade valmimine paljudel enamlevinud sortidel (ka 'Rondol'). See annab lootust, et viinamarjad valmivad avamaal ka tänavu.

• Jätkub viinapuude suvine lõikus. Kindlasti võib kärpida kõiki ennakvõrseid pärast esimest lehte. Viljuvatelt võrsetelt tuleb marjade valmimise alguses hakata eemaldama lehti. Korraga murda ära 1-2 võrse alumist lehte, nädala pärast järgmised paar lehte. Valgusolude äkiline muutus võib põhjustada marjadel päikesepõletusi. Kuu teisel poolel peaks kärpima võrselatvu, et soodustada nende alumise osa valmistumist talveks.

• Kuu keskpaiku algas võrsete korgistumine kilekasvuhoones, samuti avamaal kasvaval 'Zilgal'.

UUS INFO KEVADSUVEL 2009

• 15.06.2009 Maaleht
  Kadri Karp näitab kuidas kujundatakse viinapuid Rõhu katseistandikus.

• Ajakiri Kodu & Aed
  Praktilises aiavihikus 14 "Marjapõõsad" on Harri Poom koostanud põhjaliku ülevaate viinamarjakasvatusest.

• 26.04.2009 ETV saade Prillitoos
  Saate keskosas näeme viinamarjaistandikke Annemäe talus, Räpinas ja Rõhul.

26.06.2009
Õppepäev Räpinas viinapuude istutamisest ja suvisest lõikusest.
Õppetööd kooli aias korraldasid aianduskooli õpetajad Jaan Kivistik ja Marju Pulk.
Soovijad said kaasa ka istikuid.
Kavas oli:

• Kohalike viinamarjaveinide degusteerimine

• Eesti viinamarjaveinid Tallinna veinimessil - Felix Buschmann, Jaak Eensalu

• Viinapuude istutamine koduaeda

• Viinapuude suvine hooldus
  
  19.06.2009
  Aianduskool korraldas õppepäeva Viljandis. Päev algas Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli ruumides. Praktiline õppus toimus Leola tänavas paiknevates koduaedades.
  Perekond Tõnumaa kaunilt kujundatud aia kasvuhoonest saadakse perele viinamarju terve augustikuu kestel. Pildil osavõtjad nende aias kasvava amuuri viinapuu juures.
  Arnold Apart lubas meil oma aias näidata viinapuu istutamist ja suvist lõikamist. Tema majaseina ääres kasvav talvekindel viinapuusort pärineb Kaug-Idast. Sordi Eestisse tooja valmistab marjadest juba palju aastaid magusat veini, mida meilegi pakkus. Pildil on tema ja Arnold Apart viimase koduaias.

Kevadel leidsin mitmetes istikukottides kahjureid.
Katkinäritud juurte vahel oli kärsaka vastseid (vageltõugud) ja nukke. Vastsed närivad mullas istiku koort. Kahjustatud istikute pungad ei taha puhkeda. Istikuid valides eelistage neid, mille võrsetel on tekkinud väänlad. See näitab taime head tervist ja elujõudu. Kahjustustega istikuid ei tarvitse veel ära visata. Sügavamale istutades areneb taimel uus juurestik.

15.06.2009 Maaleht
Kadri Karp näitab kuidas kujundatakse viinapuid Rõhu katseistandikus.

Ajakiri Kodu & Aed
Praktilises aiavihikus 14 "Marjapõõsad" on Harri Poom koostanud põhjaliku ülevaate viinamarjakasvatusest.

26.04.2009 ETV saade Prillitoos
Saate keskosas näeme viinamarjaistandikke Annemäe talus, Räpinas ja Rõhul.

26.-27.03.2009
Tallinnas toimus sommeljeede veinimess, kus tutvustati ka eesti viinamarjaveine. Messil osalesid Jaak Eensalu, Kertu Silla-Kuut, Felix Buschmann, Liia Kaska ja Raimu Aas.

30.11.2008
Olen sel sügisel teinud väikeses koguses veine järgmistest sortidest (sulgudes kääritamise algus): Scandia (18.09), Silva (25.09), JK 2-3 (26.09), Toldi (06.10), Supaga (22.10), JK 6-5 (07.11). Kasutasin veinipärmi DV 10. Paar päeva kääritasin marjakestadel. Kurnatud mahlale lisasin suhkrut ca 100 g/l. Vesiluku all kestis käärimine 2-3 nädalat. Nüüdseks on kõik veinid 2 korda settelt ümber valatud ja laagerdumas õhukindlates nõudes. Vajaksime infot ka teiste poolt tänavu valmistatud veinidest. Talvel võiksime korraldada tänavuste veinide degusteerimist.

07.11.2008
Esimene tõsisem öökülm, mis lõpetas ka hilisemate viinapuude kasvuperioodi. Korjasin seemiku JK6-5 saagi jääveini valmistamiseks.

21.09.2007
RÄPINA AIANDUSKOOLIS toimus õppepäev "Viinapuu kui äriline kultuur". Osales 52 kuulajat.